Kogu üldharidussüsteem tuleb muuta täitsa teistsuguseks, kui tahame, et me ei elaks ümbritsetuna sellistest inimestest, kes tormasid "Wigla Sou" teate peale sajamargaste kupüüride kehtetuks kuulutamisest kohe neid vahetama. Paraku tundub mulle, et on võimatu kujundada selline maailm, kus inimesed oleksid ainult intellektuaalid, sest inimene on väga mitmekülgne struktuur ja inimesed on liiga erinevad. Mida siis teha, kui saaks muuta? See 24-liste rühmade süsteem on jama. Tuleb teha sellised rühmad, milles õpilaste tase on ühesugune. Oma kogemuse baasil ja ilmselt saad ka sina oma kogemuse baasil väita, et sellist õpperühma üldharidussüsteemis, kus oleks õpilaste tase ühesugune, polegi olemas. See tuleneb peamiselt hindamissüsteemist. Kasutatakse skaalat ühest viieni või "F"-st "A"-ni. Mida näitavad hinded, mis erinevad äärmustest? Milliseid järeldusi me saame sellise õpilase oskuste kohta teha? Tuleb kasutusse võtta teadmiste-oskuste kaardistamine. Inimene kas oskab lahendada võrdekujulist võrrandit või ta ei oska. Ei saa olla nii, et natuke oskab või peaaegu oskab. Kui siis iga õpilase kohta on selline kaardistus tehtud, siis on võimalik täpselt kindlaks teha, kellele millist abi on vaja. Kui aga kellegi koondhinne on nt "3" või "C", siis selle kohta ei tea midagi kosta. Midagi ta oskab, midagi ta ei oska, aga mida siis? Kas ma saan talle õpetada jõudude liitmist, kui ma näen, et ta matemaatikahinne on vektorite kohta "4"? Ei saa, sest ma ei tea, mida see "4" tähendab. Tegelikult on asi veel hullem: Kui kunagi olid nimekirjad hinnetega stendidel, ustel, seintel, siis nüüd ei tohi hindeid isegi avalikustada. Seega ma isegi ei tea, millise hinde ta on saanud ja kui ta ise ei ütle, siis on oht täitsa suur, et ma pean talle ise vektoritega majandamist õpetama, aga siis ma ei jõua kõike vajalikku füüsikas õpetada. Samuti tuleb lõimida kõiki valdkondi ja õpe peaks toimuma selliselt, et on iga alamteema kohta jupp teooriat, millele järgneb analüütiline lahkamine, millele omakorda järgneb praktika. Nii tekib õpilasel terviklik maailma pilt. Ei ole matemaatika eraldi ja füüsika eraldi. Matemaatikat polegi olemas, see on inimeste väljamõeldud konstruktsioon, et saada maailmast paremini aru. Füüsikas me kogeme seda, kui palju me matemaatikat kasutada saame, kui palju mitte. Matemaatika on täpne, füüsika ei saa olla täpne, sest meie adumisvõimel on piir. Lihtsalt mingeid tekstülesandeid lahendades ei teki terviklikku maailma pilti. Tuleb käed mullaseks teha iga matemaatikateemaga. Kas selleks on aega? Mis värk sellega on, et kunagi õpiti diplomiõppes ülikoolis viis aastat, siis millalgi tehti see 4-a bakalaureuseõppeks, nüüd on see lausa 3-a bakalaureuseõpe. Järjest kärbitakse, aga samas ei lõimita, mistõttu tekib tunne, et õpitakse justkui mingeid juppe, aga mitte seda, kuidas neid kokku panna ja selle peale uut ehitada. Veel hullem, kui seda tehakse ebaloogilises järjekorras. Aga ega me seda süsteemi ei saagi korda saada, kui kasutuses on finantsvahendid. Kui me ikka peame mõtlema, kust saada vahendeid arvete maksmiseks, siis me ei saagi tõhusalt sisulist tööd teha. Peaksime siis hoopis mõtlema, kuidas liikuda jagamisühiskonda.
@@allarv Ei kommenteeri küll, aga sa ei saa ka teha järeldusi ilma ise testimata. Kui hinne vastaks kaardistusele ja kaardistus poleks anonüümne, siis ei peaks ise testima. Lisaks oleks see õppetegevuse planeerimises hullult palju abiks, sest rühmad saaks moodustada vastavalt tegelikele oskustele ühtlaseks.
@@peacecop Tasemerühmad olid koolides siis, kui mina õpetajatööd alustasin, ca 35 aastat tagasi. Need on mõnes koolis senini olemas, aga paljud koolid on sellest loobunud, sest lapsevanemad on vastu. Kuna kool peab olema tellija, st lapsevanema suhtes aupaklik, siis esimese vingumise peale loobuti tasemerühmade tekitamisest. Mis sellest, et ebaefektiivne, aga vähemalt kisa pole. Seni, kuni lapsevanemad otsustavad koolikorralduskike küsimuste üle, pole lootust mingiteks tõsisteks muutusteks.
@@allarv 35 a tagasi oli 1988 ja siis muudeti süsteem selliseks, et tasemed olid mitte enam 0-11, vaid 1-12 nagu praeguseni. Kogu see aeg on olnud tasemerühmad. Rusikareegelina oli ja on igas rühmas umbes viis õpilast, kes on hästi huvitatud ja edumeelsed, teist samapalju, kes kuidagi ei jõua edasi, ning ülejäänud nii ja naa. Mulle jäi hiljuti silma ühe Ida-Austraalia kooli süsteem, milles sellised edumeelsed õpilased on eraldi rühmas. Nt kui nad peaksid olema seitsmendal tasemel, siis tegelikult õpivad juba kaheksanda taseme asju. Ja 12. tasemel saavad õppida juba ülikooli esimese aasta asju, nii et kui ülikooli lähevad, on nad sealse süsteemiga juba harjunud. Usun, et nii saaks ka kõikides Eesti koolides teha, aga ilmselt saab takistuseks finantseerimine, sest rühmi on siis rohkem, need on väiksemad, õpetajaid on rohkem vaja. Või siis tuleb õpetajate töö tõhustada. Üks tore kogemus oli, kui kaks õpetajat tegelesid ühekorraga sama rühmaga samas ruumis. Siis polnud ka vaja kedagi korrale kutsuda ja sinu videos mainitud "kaagindus" saaks lahenduse.
26:12
Väga mõistlik jutt 50% kohta. Aitäh Allar, et te jätkuvalt nii positiivseid ja õpetlike videoid teete!
läheb kõvasti!
Kogu üldharidussüsteem tuleb muuta täitsa teistsuguseks, kui tahame, et me ei elaks ümbritsetuna sellistest inimestest, kes tormasid "Wigla Sou" teate peale sajamargaste kupüüride kehtetuks kuulutamisest kohe neid vahetama. Paraku tundub mulle, et on võimatu kujundada selline maailm, kus inimesed oleksid ainult intellektuaalid, sest inimene on väga mitmekülgne struktuur ja inimesed on liiga erinevad.
Mida siis teha, kui saaks muuta? See 24-liste rühmade süsteem on jama. Tuleb teha sellised rühmad, milles õpilaste tase on ühesugune. Oma kogemuse baasil ja ilmselt saad ka sina oma kogemuse baasil väita, et sellist õpperühma üldharidussüsteemis, kus oleks õpilaste tase ühesugune, polegi olemas. See tuleneb peamiselt hindamissüsteemist. Kasutatakse skaalat ühest viieni või "F"-st "A"-ni. Mida näitavad hinded, mis erinevad äärmustest? Milliseid järeldusi me saame sellise õpilase oskuste kohta teha? Tuleb kasutusse võtta teadmiste-oskuste kaardistamine. Inimene kas oskab lahendada võrdekujulist võrrandit või ta ei oska. Ei saa olla nii, et natuke oskab või peaaegu oskab. Kui siis iga õpilase kohta on selline kaardistus tehtud, siis on võimalik täpselt kindlaks teha, kellele millist abi on vaja. Kui aga kellegi koondhinne on nt "3" või "C", siis selle kohta ei tea midagi kosta. Midagi ta oskab, midagi ta ei oska, aga mida siis? Kas ma saan talle õpetada jõudude liitmist, kui ma näen, et ta matemaatikahinne on vektorite kohta "4"? Ei saa, sest ma ei tea, mida see "4" tähendab. Tegelikult on asi veel hullem: Kui kunagi olid nimekirjad hinnetega stendidel, ustel, seintel, siis nüüd ei tohi hindeid isegi avalikustada. Seega ma isegi ei tea, millise hinde ta on saanud ja kui ta ise ei ütle, siis on oht täitsa suur, et ma pean talle ise vektoritega majandamist õpetama, aga siis ma ei jõua kõike vajalikku füüsikas õpetada.
Samuti tuleb lõimida kõiki valdkondi ja õpe peaks toimuma selliselt, et on iga alamteema kohta jupp teooriat, millele järgneb analüütiline lahkamine, millele omakorda järgneb praktika. Nii tekib õpilasel terviklik maailma pilt. Ei ole matemaatika eraldi ja füüsika eraldi. Matemaatikat polegi olemas, see on inimeste väljamõeldud konstruktsioon, et saada maailmast paremini aru. Füüsikas me kogeme seda, kui palju me matemaatikat kasutada saame, kui palju mitte. Matemaatika on täpne, füüsika ei saa olla täpne, sest meie adumisvõimel on piir. Lihtsalt mingeid tekstülesandeid lahendades ei teki terviklikku maailma pilti. Tuleb käed mullaseks teha iga matemaatikateemaga. Kas selleks on aega? Mis värk sellega on, et kunagi õpiti diplomiõppes ülikoolis viis aastat, siis millalgi tehti see 4-a bakalaureuseõppeks, nüüd on see lausa 3-a bakalaureuseõpe. Järjest kärbitakse, aga samas ei lõimita, mistõttu tekib tunne, et õpitakse justkui mingeid juppe, aga mitte seda, kuidas neid kokku panna ja selle peale uut ehitada. Veel hullem, kui seda tehakse ebaloogilises järjekorras.
Aga ega me seda süsteemi ei saagi korda saada, kui kasutuses on finantsvahendid. Kui me ikka peame mõtlema, kust saada vahendeid arvete maksmiseks, siis me ei saagi tõhusalt sisulist tööd teha. Peaksime siis hoopis mõtlema, kuidas liikuda jagamisühiskonda.
Anonüümsete autorite kirjatükke ma ei kommenteeri.
@@allarv Ei kommenteeri küll, aga sa ei saa ka teha järeldusi ilma ise testimata. Kui hinne vastaks kaardistusele ja kaardistus poleks anonüümne, siis ei peaks ise testima. Lisaks oleks see õppetegevuse planeerimises hullult palju abiks, sest rühmad saaks moodustada vastavalt tegelikele oskustele ühtlaseks.
@@peacecop Tasemerühmad olid koolides siis, kui mina õpetajatööd alustasin, ca 35 aastat tagasi. Need on mõnes koolis senini olemas, aga paljud koolid on sellest loobunud, sest lapsevanemad on vastu. Kuna kool peab olema tellija, st lapsevanema suhtes aupaklik, siis esimese vingumise peale loobuti tasemerühmade tekitamisest. Mis sellest, et ebaefektiivne, aga vähemalt kisa pole. Seni, kuni lapsevanemad otsustavad koolikorralduskike küsimuste üle, pole lootust mingiteks tõsisteks muutusteks.
@@allarv 35 a tagasi oli 1988 ja siis muudeti süsteem selliseks, et tasemed olid mitte enam 0-11, vaid 1-12 nagu praeguseni. Kogu see aeg on olnud tasemerühmad. Rusikareegelina oli ja on igas rühmas umbes viis õpilast, kes on hästi huvitatud ja edumeelsed, teist samapalju, kes kuidagi ei jõua edasi, ning ülejäänud nii ja naa. Mulle jäi hiljuti silma ühe Ida-Austraalia kooli süsteem, milles sellised edumeelsed õpilased on eraldi rühmas. Nt kui nad peaksid olema seitsmendal tasemel, siis tegelikult õpivad juba kaheksanda taseme asju. Ja 12. tasemel saavad õppida juba ülikooli esimese aasta asju, nii et kui ülikooli lähevad, on nad sealse süsteemiga juba harjunud. Usun, et nii saaks ka kõikides Eesti koolides teha, aga ilmselt saab takistuseks finantseerimine, sest rühmi on siis rohkem, need on väiksemad, õpetajaid on rohkem vaja. Või siis tuleb õpetajate töö tõhustada. Üks tore kogemus oli, kui kaks õpetajat tegelesid ühekorraga sama rühmaga samas ruumis. Siis polnud ka vaja kedagi korrale kutsuda ja sinu videos mainitud "kaagindus" saaks lahenduse.
Kas sa võiksid teha viideo teemal ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded