Tere! Jah, baasintresse langetatakse majanduse elavdamiseks, aga videos on eelkõige rõhutatud seda, et baasintresse hakatakse tavaliselt langetama juba enne majanduslanguse ilmsiks saamist. Seega ei põhjusta baasintresside langus majanduslangust, vaid ennustab seda mõnevõrra viitega ette.
Aitähh, väga hea ülevaate eest! Palun selgita miks riik maksab pikaajalise laenu eest suuremat intressi kui lühiajalise laenu eest. Inimesed aga maksavad lühemate laenue eest ligi 10x suuremat intressi kui nt pikemaajalise kodulaenu eest. Saan aru, et tegemist on erineva turuga aga siiski kommenteeri palun.
Tere! 1) Esiteks soovivad investorid pikaajalistelt võlakirjadelt saada kõrgemat preemiat, sest pikemas ajaperspektiivis on investoril tunduvalt raskem prognoosida, mis saama hakkab. Näiteks 30 aasta lõikes võib juhtuda igasugu sündmusi (näiteks suurem inflatsioonilaine, mis tagasi saadava raha väärtust sööma hakkab, või sõda). Kui pikaajalised võlakirjad ei oleks kõrgema intressiga, siis saaks ju näiteks iga poole aasta tagant osta uue võlakirja (kui eelmine aegub) ja lõpetada ostmine ära juhul, kui keskkond ei ole selleks enam soodne. Seega pikaajalist võlakirja ostes võtab investor kokkuvõttes suuremaid riske (mida pikem aeg, seda rohkem teadmatust) ja selle tõttu nõutakse nende pealt ka kõrgemat intressi. 2) Teiseks ei ole riigil oma võlakirjade osas muud tagatist kui riik ja selle majandus. Kui riigi rahandusega peaks midagi juhtuma (nt Kreeka võlakriis), siis ei pruugi võlausaldajad kogu oma summat tagasi saada. Kui indiviid võtab pikaks ajaks laenu, siis tavaliselt on sellel tagatis ja selle tõttu ka intressimäär väiksem kui lühiajalise tagamata laenu puhul. Kui võetakse lühiajalisi laene, siis nende puhul on intress kõrgem, sest tagatis üldjuhul puudub. Samuti on riik ja selle valuuta lühiajalises perspektiivis (paar aastat) tavaliselt etteaimatav ja stabiilne, seega võib eeldada, et võlg makstakse ka tagasi. Sama ei saa aga indiviidi kohta öelda (võib sissetuleku kaotada või midagi muud juhtuda). Riigi puhul sissetulekute kaotust ei pea üldjuhul kartma, sest ega maksud kogumata jää.
Okei aga kuhu siis majanduskriisi valguses hetkel oma raha paigutama peaks?
Aitäh hea video eest!
Aitäh, alati head analüüsid sul ja huvitavad külalised ja suht cute oled ka.
Ajalugu kipub korduma
2. Baasintesside langus pigem tekitab odavat laenuraha ja peaks majandusele mõjuma positiivselt samas soodustab inflatsiooni
Tere! Jah, baasintresse langetatakse majanduse elavdamiseks, aga videos on eelkõige rõhutatud seda, et baasintresse hakatakse tavaliselt langetama juba enne majanduslanguse ilmsiks saamist. Seega ei põhjusta baasintresside langus majanduslangust, vaid ennustab seda mõnevõrra viitega ette.
@@TavexGroupkeskpangad saavad aru, et asi kisub hapuks, aga üritavad veel päästa või pehmendada tulevat kriisi?
Aitähh, väga hea ülevaate eest! Palun selgita miks riik maksab pikaajalise laenu eest suuremat intressi kui lühiajalise laenu eest. Inimesed aga maksavad lühemate laenue eest ligi 10x suuremat intressi kui nt pikemaajalise kodulaenu eest. Saan aru, et tegemist on erineva turuga aga siiski kommenteeri palun.
Tere!
1) Esiteks soovivad investorid pikaajalistelt võlakirjadelt saada kõrgemat preemiat, sest pikemas ajaperspektiivis on investoril tunduvalt raskem prognoosida, mis saama hakkab. Näiteks 30 aasta lõikes võib juhtuda igasugu sündmusi (näiteks suurem inflatsioonilaine, mis tagasi saadava raha väärtust sööma hakkab, või sõda). Kui pikaajalised võlakirjad ei oleks kõrgema intressiga, siis saaks ju näiteks iga poole aasta tagant osta uue võlakirja (kui eelmine aegub) ja lõpetada ostmine ära juhul, kui keskkond ei ole selleks enam soodne. Seega pikaajalist võlakirja ostes võtab investor kokkuvõttes suuremaid riske (mida pikem aeg, seda rohkem teadmatust) ja selle tõttu nõutakse nende pealt ka kõrgemat intressi.
2) Teiseks ei ole riigil oma võlakirjade osas muud tagatist kui riik ja selle majandus. Kui riigi rahandusega peaks midagi juhtuma (nt Kreeka võlakriis), siis ei pruugi võlausaldajad kogu oma summat tagasi saada. Kui indiviid võtab pikaks ajaks laenu, siis tavaliselt on sellel tagatis ja selle tõttu ka intressimäär väiksem kui lühiajalise tagamata laenu puhul.
Kui võetakse lühiajalisi laene, siis nende puhul on intress kõrgem, sest tagatis üldjuhul puudub. Samuti on riik ja selle valuuta lühiajalises perspektiivis (paar aastat) tavaliselt etteaimatav ja stabiilne, seega võib eeldada, et võlg makstakse ka tagasi. Sama ei saa aga indiviidi kohta öelda (võib sissetuleku kaotada või midagi muud juhtuda). Riigi puhul sissetulekute kaotust ei pea üldjuhul kartma, sest ega maksud kogumata jää.
@@TavexGroup Aitähh!