Urmas Reitelmann: Tänu Reformierakonna poliitikale on IT-lahendused Eestis lootusetult vananenud

Alati on sellist teoreetilist keskustelu hea isiklike näidetega rikastada. Ja ma tooksin teile paar isiklikku näidet. Kõigepealt, Martin Helme mainis George Orwelli raamatukangelast Winstonit. Head koalitsioonikaaslased enamasti teavad, enamus neist teab, et minu koera nimi on Winston. Ja miks ma võin Winstonist räägin? Minu Winston on andmekogus, see andmekogu puudutab tema terviseandmeid. Seda saavad vaadata meedikud, st veterinaarid, kui midagi peaks juhtuma. Ja sinna andmekogule on juurdepääs ka Winston kindlustusseltsil. Kuna ta on kindlustatud, siis osaliselt ma saan mingid summad tagasi, kui on vaja raviks raha.
Nüüd, härra Korobeiniku innustaval eestvõttel me seadustasime üleriigilise andmebaasi. Mis muutub minu ja Winstoni elus paremaks, kui tema andmed on selles üleriigilises andmebaasis? Mitte midagi. Winstoni elukvaliteet sellest paremaks ei lähe, minu elu lihtsamaks samuti mitte. Aga kellel läks? Andmebaasi loojal. Hunnik raha.
Teine isiklik tähelepanek. Mind kunagi aastaid tagasi pidas politsei väga väikese kiiruseületamise eest kinni ja küsis, et kas mul on all kiiruseületamisi. Mina ütlesin, et ei ole, sest ma tavaliselt kulgem põhjamaiselt. Ta ütles, et aga läheme vaatame. Ta kutsus mind politseiautosse. Mina istusin sinna taha pingile ja nägin displeid või seda kuvarit, kuhu minu isikuandmed sisse söödeti. Esimene asi, mis minu pildiga koos sinna tekkis, oli punaselt märge, et ma olen relvastatud. Miks on tavalisel liikluspolitseinikul vaja teada, et ma oman tulirelvi ja need on legaalsed? Mis see siia puutub? Minu meelest täiesti irrelevantne teadmine tavalises liiklusolukorras. See selleks.
Aga andmebaasid on ju tegelikult meil juba tükk aega. Aprillimässu või, parandan, pronksimässu ajal, mäletate, kaitsepolitsei ütles: "Märatsejad, tulge ja andke ennast üles, muidu me teeme teid kindlaks." See arvutitarkvara oli toona juba kaitsepolitseil olemas. Nad said võrrelda passipilte ja videost üles nopitud üksikuid märatsejaid. Loomulikult oli see aeglane, primitiivne ja tänapäeva võimalustega võrreldes ikka väga-väga vilets. Aga see oli juba olemas, juba toona meid jälgiti.
Täna on siin küsitud, et miks me siis kiirustame või miks nemad siin kiirustavad. Aga asi on ju ülimalt lihtne. Asi on ju selles, et sellised kahtlased asjad tuleb läbi suruda siis, kui kõigil on juba kõrini. Inimesed on väsinud, tahaks minna oma roose kastma ja muru niitma. Ja sellepärast. Aga tegemist on ikkagi ABIS-e näol jälgimisühiskonna ehitamise täiesti uue tasandiga Eesti Vabariigis. Riigikogu asi või ülesanne on asjad selgeks rääkida. Täna - keda me siin näeme? Me näeme siin konservatiive. Istuvad ja on mures. Valitsuserakonnad töötavad pingeliselt oma kabinettides, tohutu pinge all.
Loomulikult on IT-süsteemid meil viletsad. Nii nagu Martin Helme ütles, maksuamet oli hädas sisse murdjatega ja tõenäoliselt oli kapo see, kes tahtis uuesti juurdepääsu nendele andmetele. Meie meditsiiniandmebaasid ei ole ühildatavad. Kui meist keegi satub täna EMO-sse, ja oletame, et me oleme teadvuseta, siis EMO arstidest mitte keegi ei näe, millised on meie allergiad, äkki keegi on, ma ei tea, diabeedik, et cetera, et cetera, et cetera, eks ole. Ja vastupidi, ka perearst ei näe oma andmebaasist, tema patsient on sattunud näiteks erakorralise meditsiini osakonda. Need on eluliselt tähtsad andmed, eks ole, aga ei klapi omavahel. Me raiskame 17 miljonit mingi jama peale, millest meie elu elu paremaks ei lähe, samas kui meil on asju, mida tuleks teha nüüd ja kohe, viivitamata.
Loomulikult on IT-lahendused Eestis lootusetult vananenud. Reformierakond ei ole aastaid sinna süsteemselt raha juurde pannud ega pole esitanud ka nõudeid. Süsteemid omavahel ei ühildu, kümned ja sajad miljonid eurod on kulutatud erinevate riigiasutuste infosüsteemide arendamiseks. Tulemus on ikka väga nadi.
Jälgimisest. Euroopa Parlamendis oli ... Parlamentaarses Assama vees oli COVID-i passidest juttu. Kõik delegatsioonid olid äärmiselt murelikud, ütlevad, et see on inimõiguste piiramine, inimeste jälgimine ja ebaproportsionaalne. Kõik ühte meelt. Siis tuli Bundeskantsler Angela Merkel, kes lõpetas selle diskussiooni ja ütles, et juulis tuleb äpp. Kõik. Igasugused inimõiguste diskussioonid sellega ka lõppesid. Ja mulle tundub, et siin on täpselt sama muster. Me läheneme ikkagi sinnamaani, kuhu hiinlased on juba jõudnud. Ja see on tegelikult muret tekitav. Veidral kombel on meedia vait. Nad peaksid praegu küsima, milleks seda vaja on ja kellele seda vaja on. Kõrvulukustav vaikus on selle asemel.
Ja lõpuks võiks ju küsida, mis siis ühe Kohtla-Järve bussijuhi või lapsepuhkusel oleva ema, näiteks Haapsalus, elus muutub kvaliteetsemaks ja paremaks selle 17 miljoni euro eest. Vastus on: mitte midagi ei muutu. Küll aga sellel IT-arendajal. Vastus on: 17 miljoni võrra muutub tema elu paremaks. Selliseid küsimusi me peaksime esitama alati, kui me mingisuguseid kaalukaid otsuseid vastu võtame. Mis see meie elus paremaks teeb?
(Riigikogu istung, 12. juuni 2021)

[@AaduBirnbaum]

Palun KINDLASTI TELLI see uus kanal ja pane iga video alla LIKE, JAGA seda videot - nii jõuab ka see uus kanal võimalikult rohkemate inimesteni!
Minu TELEGRAMi kanaliga saab liituda siin: t.me/AaduBirnbaumArutelu

[@merikekuld1966]

Väga õige jutt Härra Urmas, jõudu ja jaksu Teile. Suur aitäh Teile.

[@augustsoomre4795]

Psalmid (Laulud)2:
Niisiis, teie, kuningad,saage mõistlikuks!Teie, ilmamaa kohtumõistjad,laske endid noomida! Teenige Issandat kartusegaja ilutsege värisemisega! Andke suud Pojale,et ta ei vihastaksja teie ei hukkuks oma teel;sest tema viha süttib pea!Õndsad on kõik,kes tema juures pelgupaika otsivad.

[@allanjuckum860]

Juba nõuka ajal oli piiluja laul õkva et
ma piilun sind põõsast ja põrandapraost...