Mart Helme: Rahvastikukriisi lahendamine peaks olema Eesti riigi kõige tähtsam ülesanne

Kolmapäeval lükkas eestlusvaenulik võimuliit Riigikogus tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustamine” eelnõu. Kõnet pidanud Mart Helme rääkis põhjalikult olukorrast riigis, mis on haaratud rahvastikukriisist.
“See teema on tegelikult ju erakondadeülene. See ei ole EKRE teema, see ei ole Reformierakonna teema, see ei ole kellegi kolmanda-neljanda teema, see on üleüldine riigi teema. Ma juhin tähelepanu ka sellele, et eelnõu pealkirjas on sõna “rahvastikukriis” ja rahvastik on midagi hoopis muud, kui on rahvus või ka rahvas.
See on rahvastik, need on need inimesed, kes on Eestis alalised elanikud, põliselanikud, tööloaga, ükskõik mis muu põhjuse või dokumendi alusel siin elavad - see on rahvastik. Ja rahvastikukriis tähendab seda, et meil on vaja analüüsi, teaduslikku analüüsi, aga ka poliitiliste otsuste langetamiseks vajalikku teavet selle kohta, kuidas me neid poliitikaid kujundame.
Meil on vaja teaduslikku analüüsi selle kohta. Väga lihtne on emotsionaalselt öelda, et raha ei pane kedagi sünnitama. Võib-olla paneb kedagi, aga võib-olla ei pane kedagi, ühtesid paneb ja teisi ei pane. Aga statistika on see, mis annab meile selge teadmise. Teatud segmendis on ilmselge, et raha on aidanud kaasa kolmandate, neljandate või viiendate laste sündimisele. Ja teatud segmendis rahvastikus ta ei ole seda efekti omanud. Aga selleks on meil vaja teaduslikku analüüsi, statistikat, ja mitte teaduslikku analüüsi mingi lühikese ajalõigu osas, vaid pikema ajalõigu osas.
Ja see informatsioon, see analüüs, need rahvastikuprotsessid, sisseränne, väljaränne, tööhõive, tööhõive erinevates sektorites, on see, mille põhjal me saame ja peame kujundama poliitikat. Ja sellele poliitikale saab oma sõna ja peab oma sõna sekka ütlema Riigikogu, sest ei saa olla nii, et valitsus üksi otsustab. Valitsus peab otsustama koos Riigikoguga.
Ja siit jõuame me loomulikult ka riigieelarve juurde, riigieelarve planeerimise juurde ja riigieelarveliste eraldiste tegemise juurde rahvastikukriisi lahendamiseks, perede toetamiseks, rände suunamiseks ja paljudeks muudeks protsessideks. See ongi selle komisjoni mõte. Selle komisjoni mõte ei ole poliitilise punkti korjamine, vaid selle komisjoni mõte on teadusliku analüüsi huvigruppide, poliitiliste jõudude kaasamine, ühe mütsi alla toomine, selleks et need probleemid leiaksid optimaalse lahenduse.
Sest vaadake, kui me läheme tagasi 90-ndate aastate algusesse, siis oli meil tohutu entusiasm, et nüüd me ehitame rahvusriiki. Ei läinud väga palju aega mööda, kui selgus, et me rahvusriiki ikka ei ehita, et meil on vaja integreerida siia meile Nõukogude ajast jäänud muukeelset elanikkonda - kasutame igasuguseid eufemisme -, et meil on vaja vaadata, kuidas me lahendame oma tööjõuprobleeme. Rahvusriik nagu vajus fookusest välja, tagaplaanile.
Ja nüüd meil on 30 aastat hiljem või 25 aastat hiljem, inimpõlv hiljem, väga tõsised probleemid. Kas Eesti jätkab rahvusriigina või ei jätka rahvusriigina? Kas tööjõud lahendab meie majandusprobleemid? Aga kas tööjõu sissevool lahendab ka meie demograafilised probleemid? Need on üliteravad küsimused, mis, kui me vaatame, natukene projitseerime tulevikku, ähvardavad kumuleerudes viia meid riigina olukorda, kus meil ei ole mõtet ühel hetkel rääkida enam sellest, et Eesti riigikeel on eesti keel, et Eesti on rahvuspõhisena loodud riik, et ta on rahvuspõhisena kestev riik. Need on teemad, küsimused ja probleemid, millele tuleb otsa vaadata.
Ja mul on tunne, et nendele ei taheta otsa vaadata. Tahetakse jätkata nii, nagu siiani on jätkatud. Toome aga sisse 100 000 ukrainlast, 10 000 bangladeshlast, 5000 hindut, ja lahendame sellega just nagu kõik probleemid. No ei lahenda. Ja kui keegi räägib siin, et kogu arenenud maailm on silmitsi nende probleemidega, siis see on just see koht, kus me peame tegema järeldused. On jah. Kas me tahame samamoodi nende probleemidega silmitsi seistes sisuliselt kapituleeruda, nii nagu me Lääne-Euroopas mitmeid riike juba näeme sisuliselt kapituleerumas, nende rahvastikuprobleemide mittelahendamise ees või me tahame siiski nendega rinda pista ja nad lahendada meile vastuvõetavatel tingimustel?
Mul on tunne, et meil vähemalt koalitsioonierakonnad tahavad ikka endiselt sellest kõigest mööda vaadata ja arvavad, et järgmise 25-30 aasta jooksul ei juhtu mitte midagi. Aga juhtub küll, juba praegu juhtub, ei ole võimalik enam venitada. Kummivenitamise aeg on lõppemas, see kumm läheb kohe katki. Ja kui sellest aru ei anta, siis ta lähebki katki."
Mart Helme kõnet saab täismahus kuulata videos!

[@AaduBirnbaum]

𝗣𝗮𝗹𝘂𝗻 𝗞𝗜𝗡𝗗𝗟𝗔𝗦𝗧𝗜 𝗧𝗘𝗟𝗟𝗜 𝘀𝗲𝗲 𝘂𝘂𝘀 𝗸𝗮𝗻𝗮𝗹 𝗷𝗮 𝗽𝗮𝗻𝗲 𝗶𝗴𝗮 𝘃𝗶𝗱𝗲𝗼 𝗮𝗹𝗹𝗮 𝗟𝗜𝗞𝗘, 𝗝𝗔𝗚𝗔 𝘀𝗲𝗱𝗮 𝘃𝗶𝗱𝗲𝗼𝘁 - 𝗻𝗶𝗶 𝗷𝗼̃𝘂𝗮𝗯 𝗸𝗮 𝘀𝗲𝗲 𝘂𝘂𝘀 𝗸𝗮𝗻𝗮𝗹 𝘃𝗼̃𝗶𝗺𝗮𝗹𝗶𝗸𝘂𝗹𝘁 𝗿𝗼𝗵𝗸𝗲𝗺𝗮𝘁𝗲 𝗶𝗻𝗶𝗺𝗲𝘀𝘁𝗲𝗻𝗶
Tule liitu ka Telegrami kanaliga: t.me/Poliitikafoorum