Kuki inpi in thingnoimi ho na noi uva na koi jou ta kah uvin kan pon te Kani jong bol lou dia kuki inpi in ijat vei aphon nung nga tua kani kg 1 don dia warning hung kibol kit pai ta. Gamsung a business kht in ahin bol le demand pai jeng gamsung khantou na dia development fund hung jouse aman na ding bang a kimang ta lou. Adeh a manipur khu ve leu hen kuki te chen na jouse a khangtou mo pe demand hat na pen hikit.. Ahithei le KUKI INPI jousen phaten pan hin lau vin lang amasa pen in business health care le road lang hin self reliance hima sa pou2 u hite chu phat le SA jong del2 ngai lou a SA imu diu ahimai e..
Kuki innpi apex body hilchet nahi napeh uhi MLA tet kigo dan a sei them a kilhep lhep ding ahi tapoi lamkai meisan tah CSOs leh thingnoi lamkai lui sese ameisan thutah seingam lou ho sese hin pension kilah tau vo.
2 chun mla hohi moh vet2 u te upai a um ta poi a ban leh vang pu paolenlal tei lou a dang se hi vang velsoh doh ta poi te kuki nam mi ten ki hetvo jai hind💪💪💪kukiland
Pu Paolienlal Haokip hi MP joh ana ten hen lang kison kai le Kuki te thu India Parlement a Kuki thu hin poh doh ji le Kuki hi hung khang tou din ka gel e MLA ding hin (1)Dr LTT (2)Pu Hejang Misao (3) Pu C Hangsing (4) Pu Thangminlen Kipgen (5) Pu Mangboj Haokip (6) Pu Sasang Vaiphei (7) Pu Laldomlien Hmar (8) Pu Chinlunthang Zo/Zou (9) Pu Henlenthang Thanglet (10) Pu Ginza itlf spokperson and etc hicheng hung kitho leu chun Kuki nahung hat doh diu kaging chai
Kuki Inpi chu traditional government sang a caretaker of customary law and ethics joh kiti le phajo di bahei. Haosa hohin traditional authority kiti thanei na anei un, hiche hi Khunung a I Gam houhi Haosa min a British ten hetpeh na ahin nei phat un, Haosa gam ahung hidoh tai. Traditional government ititeng Theocracies, Oligarchies, dictatorships, monarchies ho kisei na ahi in, Chieftainship hi traditional government kitithei lou ahi a jeh chu Gam vaipo (head of the State/country of Kukiland) chu anaum lou, Phung upa hole Phungkhai upa hon Khobul asuh uva, village level a Haosa administration joh ana kichepi ahi Kuki ten. The Kuki administration is confined only to village level administration ruled by various clan heads and one chief administrative power limited to a particular Village only and not beyond that. Het thei dia chu traditional government ititeng North Korea, England, Norway, France kiti ho khu ana hi e. Hiche gam hohi Lengkhat or Monarch khat in a gam pumpi chung a thunei na le vaihop na anei ahi. Kuki Chieftainship vang chu chuti lou ahi.
@@L1705user "ZO United chu Zofa zawng2 atan din ani a mahse Kuki Zo Council chu nangmahni thu2 a duh2 dan a rorel theih nan a in din ani. Chuvang in ZO United kaltang in ron be thin zel ang cheu" - CM Mzr
mla hojong uisu ahe uisu, Pu PLL bw enei uve milah a thusei adang hokhun a ingap u abol uham tuchan a emajng seikoh lw u, e thingnoi houla sum du ngen uisu ngen
Thu isei leu athem ngen; thusei lang vangchu ibol hoi lheh tauvin, atoh doh ibol lou thu uh ahi e... Kani leh Drugs bol lou dinga avel vel a Kuki Chief Association leh Kuki Christian Leader Forum in hetsah na anei jou nung kisan a Hem leh Thal choi jih a lamkai thusei nah sahlou hin khantouna umthei lou ahi e. Aphoh ding leh akhah dinga lom hon akha tah sang uhva abol ho koma sum kithum momong hi itih lehin iki khel momong diu hitam? Lamkai thusei nahsah louva Hem leh Thal choi jih a inop nop uhva chon ahileh leh KVV/ UTV hon Organization ahung kisem ni teng koima anom sading ium lou diu ahi e.
IiiKUKI INPI INDIA,(KII) KUKI INPI GLOBAL(KIG) STATE LEVEL A HO KIM, KIN, KIA etc.3 District level a ho hi State khat, ama2 umna state a ho Chairman, State level a ho President hidiu, amaho se chu India level a executive member hidiu, India level a ho Global a member hidiu ahi. Hiti hin Strure kibol henlang, kuki inpi India ho hi Apex body hiu leh Central lang ho toh kihouna ho a jong midang ten jana sangtah eipeh thei diu tahsan aum e. DISTRICT OR CITY LEVEL KUKI INPI
*Exposed‼️* *KZC te Mizoram ah ahoh na ziak uh ahih leh hiai ah point taangpi te ziak ahi:* 1.Naga te in Kuki te adou leh Kukite panpih dia va ngen uh. 2.MLA Vungzagin Valte leh L.M.Khaute Kuki ah piikoi didan lungsim aneih ziak uah Mizoram CM pansan aa panpih dia va ngen uh. 3.Zoramthanga pen MNF hun lai ah Zomi tetoh relation hoihtak nei ahihman in a reunification di alauh ziak uah CM pa kiang ah zuau gen aa amah support didan deuh aa vaki gen uh. *Note:* CM of MIZORAM Lalduhoma in ana thulak kei aa,*"Zo united ahihleh Zo tate ading aa kibawl khia ahi aa,KZC pen ahihleh nou mau thu ah napai ut ziak uah na bawl uh ahi aa,ken hiai te hon support pih ngeilou di kahi."* chi in dawng daih hi. *A melsia khuh nadiing in PAITE puandum va pia zomah uh*
Zomi kichi te koima namdang to kituo thei lou ahi na en suh vai 👇🏻 1. Ccpur nam chikim teng khom nalah a Hmar te target masa uh. Ngursanglur inn baang a Zoland va gelh uh. Hmar naupang nih vuo uh tuo mi chouh hilou Rengkai Road a zogam va baan gelh uh hmar te intentionally a va Provoke uh chih na ahi. Paite Zomi khat to Hmar khat whatsapp a aki niel jieh mai2 a jng ngaidam thumsah in um hi. 2. Abanah a target ahihleh Gangte te ahi. Chiengkawnpang a Zogam va baan gelh uh mi inn baang a without the owners permission, Gari accident thu a communal line a la kia uh. Chiengkawn hal d chi msg jng hing viral hi. 3. Third ah vaiphei te target in hng um pan hi Zomi apat a pot jieh un. Vpc ofice nasan buluh uh nalai uh, damkam bazar a Vaiphei naupang thum vuo uh. Vaipheu kuki support te ahi ki vua a chih na uh hing viral nalai. Vaiphei volunteer lamkai te Warning kipie le thaulong toh force resignation bolsah jng um hi. Tunitan in VPC president in ki guard jng ithei chiet uhi. 4. Thadou te pen amau sanga aleh 5 a tamjo haokip mitleng jat jng phalou ahi jieh un. Open tah in challenge a bol sih un anonymous bou in a attack ngam uhi. CVDF a president kichi pan New Bazar a galtai a hing um Pathian lasa naupang nungah nou nih a mike ule speaker uh a paimang sah uhi (RSS te to kilim danna umlou) 5. Ei kuki Zo te may 3rd akipan sum le pai neh le tah a hing panpi MIZo te jng a hoi diah sih uhi. Bungmual village a Mizo VV lamkai khat a jansot nunga khuoljin mohna nei lou vuoh jiah un ngaidam jng a thum uhi. Mizo VV te rising day a invitation mulou jieh in jum le thangtom kithuoh in Golan Naulak le a loite channel BTT apat in Mizo te in zogam a Program a zang theisih ding chin thu a suoh leu2 uhi (kuaman thu lah lou program hoitah a pei thou 😜) 6. Zomi Nomenclature dinga back bone a anei uh Paite Tribe jng a hoi tuan sih uhi. paite tribe council leh YPA lamkai te gate thau a kikap toh Paite volunteer te Force resignation bol sah chi te in a hing kipan ua. ITLF a pang Paite mi le sa Muan tombing le Ginza jng target le threat a pieh jing uh ahi. Tuami chouh hilou Lamka media admij dia ginmo mai2 jieh in Nungah khat le pasal nih hospital lut d khop hial a vuah in um hi. 7. Zou te Original Zomi te nasan Zoumo zounap doh chin ahing chou pan ta uhi. Tonjang a Zou tangval ten ZRA te a deldoh jia jong hiva kuon a thei. Singngat MLA singngat chinlunthang Gate thau in kap in a um a. Tuami sanga thil zumhuoi jo Zou puonlaisan nasan Paite Pianlaisan chin ang gu pieh kit uhi. Ka Zo min na gu u jong hunsah lou ka nampuon na deigo kit uh. 8. Ei Kuki Zo sunga dia i naopa uh a tompen le a lungsim lien pen SIMTE te a target kit uhi koipouh in lamdang akisa hi. “simte kuki support a na haam2 ule simveng hng ki chai di” chin paite haam in channel khat in ang post hi. Simte tate lungsung a 97 a mohna neilou Simte mi 12 huham tah a tempong toh a gol a att pieh leh a President uh Khupkholian simte a tha uh lungsim a hng kilang kia chin singpi hotel houlim na a aki gen zeuh2 hi. Tam a tung a point i mu te apat hetthei khat chu Zomi kichi te Unao tribe dang te koima toh kituo utlou. Unao pih te support sanga ang subuoi jing kacha Naga te support thei giap te ahi. tulai a Zomi kichi te Zou te hilou Flag dei te 1990s laj a hing pemlut paite tribe certificate kila Duplicate Zomi te ahi. Dictator Thanglianpau le a nungzui te ahi. Gun power a khopi sung suboi jing, eimi le kol le vai Dukan banah khamthei juoh te koma Tax lah ahi amau bol thei sun. 🐖 vohsa jng a duh jo uhi namdang te sang in. Original Zomi kichi te khu Zou tribe Kukiland sunga leh India government theipih indigenous tribe khat ahi.Buoina bol jing te khu Duolicate ZOMI 914 te chih hechiet vai. Kuki toh Zomi koijo adiei Kuki Zo nampi subuoi. Now you Decide by Yourself..
@Anynomou "ZO United chu Zofa zawng2 atan din ani a mahse Kuki Zo Council chu nangmahni thu2 a duh2 dan a rorel theih nan a in din ani. Chuvang in ZO United kaltang in ron be thin zel ang cheu" - CM Mzr
@Anynomou ZO duhlou KUKI ho hian MZR CM engvang a KukiZo Council hmang a an hmuh? Mzr CM chuan ZO United tih loh pawl hrang2 in ron be toh suh u an tih hre chung si. KZC chu KUKI ho ngat ani. MIZO PEOPLE'S CONVENTION+HMAR INPUI+ZOMI COUNCIL hian an Thlawp lo chiang si. Burma ah CNA leh Manipur a Kuki ho omlou se/ limit thei se kan unau inkar buaina an reh vat ang zep lou in. C/p
@@Anynomou ZO duhlou KUKI ho hian MZR CM engvang a KukiZo Council hmang a an hmuh? Mzr CM chuan ZO United tih loh pawl hrang2 in ron be toh suh u an tih hre chung si. KZC chu KUKI ho ngat ani. MIZO PEOPLE'S CONVENTION+HMAR INPUI+ZOMI COUNCIL hian an Thlawp lo chiang si. Burma ah CNA leh Manipur a Kuki ho omlou se/ limit thei se kan unau inkar buaina an reh vat ang zep lou in.
Epi hi engai to uvo kuki inpi ki t jeng le pha d hija,manipur hi ejao sah2 jengu ham? Ole manipur da lhah d hi enop lou mongu uham
Kuki inpi in thingnoimi ho na noi uva na koi jou ta kah uvin kan pon te Kani jong bol lou dia kuki inpi in ijat vei aphon nung nga tua kani kg 1 don dia warning hung kibol kit pai ta.
Gamsung a business kht in ahin bol le demand pai jeng gamsung khantou na dia development fund hung jouse aman na ding bang a kimang ta lou.
Adeh a manipur khu ve leu hen kuki te chen na jouse a khangtou mo pe demand hat na pen hikit..
Ahithei le KUKI INPI jousen phaten pan hin lau vin lang amasa pen in business health care le road lang hin self reliance hima sa pou2 u hite chu phat le SA jong del2 ngai lou a SA imu diu ahimai e..
Kuki innpi apex body hilchet nahi napeh uhi MLA tet kigo dan a sei them a kilhep lhep ding ahi tapoi lamkai meisan tah CSOs leh thingnoi lamkai lui sese ameisan thutah seingam lou ho sese hin pension kilah tau vo.
assam , nagaland,etc a thusei ngai loupi, Kukiland abon function joulou kijapi naum ve.
Kuki inpi damsot hen.🙏🙏🙏
Manipur hin nung sei hh vo kuki in pi nati uleh apha ahi jng e ja um tah lmkai homanipur ki t mong2 sei da tao te
Nampi khantou nading hagel cheh ute 🙏🙏
The Bridge te discussion hi anom in ngainom2 aum
2 chun mla hohi moh vet2 u te upai a um ta poi a ban leh vang pu paolenlal tei lou a dang se hi vang velsoh doh ta poi te kuki nam mi ten ki hetvo jai hind💪💪💪kukiland
Pu Paolienlal Haokip hi MP joh ana ten hen lang kison kai le Kuki te thu India Parlement a Kuki thu hin poh doh ji le Kuki hi hung khang tou din ka gel e MLA ding hin (1)Dr LTT (2)Pu Hejang Misao (3) Pu C Hangsing (4) Pu Thangminlen Kipgen (5) Pu Mangboj Haokip (6) Pu Sasang Vaiphei (7) Pu Laldomlien Hmar (8) Pu Chinlunthang Zo/Zou (9) Pu Henlenthang Thanglet (10) Pu Ginza itlf spokperson and etc hicheng hung kitho leu chun Kuki nahung hat doh diu kaging chai
*Kuki, Zomi, Thadou, Hmar, etc. kiti hohi athumbeh ahin, akikop khom theipoi*
Phung leh Chang or Phungmin kibah jeh a sopikhat-thisankhat a penkhompi ihivanga Namkhat kihikhom jengdi ahipoi.
Vetsahnan:-
1. Paojakhup *Guite-Kuki*
2. Chinkhanlun *Guite-Zomi*
3. Liankhogin *Guite-Thadou*
Guite hohi Zomi, Kuki, Thadou va kikhen a muthei ahi, a Bulpipa'u (Lamjang pa) thusei akingai cheh diuva ahileh Guite jouse Zomi hidiu ahitai. Hinla hichu ahithei deh poi. Chuleh Guite kahin, Zomi leh Kuki aninia kahi ti aumngai poi. Hibanga Guite kahin Thadou jong Kuki jong aninia kahi akiti thei poi. Direct Kuki hohi abon uva AKT ahiuvin, Thadou lah a Direct Kuki hohin Thadou va aki umchah kheh uva ahileh AKT hobou chu Kuki ahitauve.
Sitlhou/Lhouvum/Singsit/Singson/Kipgen/etc. hojong a Bulpipa'u thusei angai diuleh Thadou nahidiu, Bulpipa sei nangai loudiu leh Thadou hi personal choice ahi. Kuki toh Thadou vang ki hikhom/mehkhom theilou ahidan nakihet ngaikit ahi. AKT bou Kuki ahitah leh hiche AKT hotoh chun Kuki nahikhom nom leh Thadou chu nadalhah ngai ahi. Thadou nakiput a AKT toh Kuki kahikhom uve tia Milong Malcha nagajoh lele a ahileh Thadou vajong nathu kilalou, Kuki a jong nathu kilalou, anigel a nathu kilalou ding ahi.
Haokip lah a jong Bulpipa'u in Haokip ho Thadou ahipoi tia aseiya koiman angaipeh loujeh a anti-christian activities a *Selding Lhuh* abol uva Haokip lah a Thadou pomsese agaosap/asapset tahjeh uva Thadou pomhon hiche Haokip Bulpipa leh akiloikhom nau chu thulahlou va kikoi ahitai.
Kuki, Zomi leh Hmar hon kilungtoh tah a SA adel uva Thingnoi aneicheh vang uva kilungtoh tah a kilungkhatlou a kipunkhomlou (unitedly disunited) ahi man uva Thadou ho lungneo di ahipoi. SA/UT/UG/SoO groups kiti hohi leiset khantou machal dungjui a apannadi umlou ahi.
Manipur gam 22327 Sq. KMs sung pat 40 Sq. KMs tobang Kuki ho chenna hi Kuki-Zo Union Territory a Govt. of India in apehding, Manipur gam asuhkehdi kiti hi jouthu ahi.
SA hi achesotdi demand ahipon, Kuki, Zomi leh Hmar hon achim tengleu angahdiu ahitai. Manipur a insurgency leh militancy hi community jousen aneijeh a imacha kilo lou ahimai mai thu u ahin, kineppi nading aumpon, kilhepna ding in aphanan, miching hon tahsan ponte.
Thadou bou pom hon Thadou Nam kiboipi untin, Kuki (Ipi Kuki hileh viz. Tribe/Nation/etc.) pomhon Kuki kiboipi uleh, gamsung a chamna leh lungmonna umdi tai.
Thadou leh Kuki aninia kapom ahi tihohi Kuki kiseina veve ahidan uleh Kuki bouva dia Thadou min aman uva naa atoh uhi kihetdoh jingleu dei aume.
*~ T. Michael Lamjathang Haokip*
Thadou cu Tribe ahon Kuki cu nation ahe
@Amilai148 How can there be a Nation without a TRIBE? 🤣🤣
Na upa lamjathang thusei ho pou thutah a nalah a na hin dop le+ ham, kanna ponte, thu ki lah lou ei bouve
@@ZOUnification khang tou dom2 tank
Lamjathang ,vahsy ,kimmy thusei kuki nampin alahdi/ajui d ahipoie e😂
Kuki inpi kiti jong um ham.kana ja kha hih beh e.
Kuki Inpi NE umhenlang Kuki Inpi India jng umhenlanh chuho chunga chun Kuki Inpi Around the globe tiin kikhe chilchel leh aphangap dem?
Kuki Inpi chu traditional government sang a caretaker of customary law and ethics joh kiti le phajo di bahei. Haosa hohin traditional authority kiti thanei na anei un, hiche hi Khunung a I Gam houhi Haosa min a British ten hetpeh na ahin nei phat un, Haosa gam ahung hidoh tai. Traditional government ititeng Theocracies, Oligarchies, dictatorships, monarchies ho kisei na ahi in, Chieftainship hi traditional government kitithei lou ahi a jeh chu Gam vaipo (head of the State/country of Kukiland) chu anaum lou, Phung upa hole Phungkhai upa hon Khobul asuh uva, village level a Haosa administration joh ana kichepi ahi Kuki ten. The Kuki administration is confined only to village level administration ruled by various clan heads and one chief administrative power limited to a particular Village only and not beyond that. Het thei dia chu traditional government ititeng North Korea, England, Norway, France kiti ho khu ana hi e. Hiche gam hohi Lengkhat or Monarch khat in a gam pumpi chung a thunei na le vaihop na anei ahi. Kuki Chieftainship vang chu chuti lou ahi.
Kuki Inpi lamkai hon ... Manipur min apat laise uvin separate um theipon te
Long live kuki Innpi
❤🤝👍
*ZO dei lou hon Mizo gam a epi aga bol u ham?*
Kuki-Zo Council had a meeting at Aizawl with Kuki group of UPF & KNO leaders and Mizoram CM.
Eki ngailud nadiu ,epankhom thei nadiu, ehat nadiu sei tango sir ,etibehseh jongchu
@@L1705user "ZO United chu Zofa zawng2 atan din ani a mahse Kuki Zo Council chu nangmahni thu2 a duh2 dan a rorel theih nan a in din ani. Chuvang in ZO United kaltang in ron be thin zel ang cheu"
- CM Mzr
@@L1705user Tell this to Paojakhup Guite
@@L1705user tell this to your ksod prez
Who are the Kuki tribes?? AKT bou ham or tribe dang jong jaova ham chu Question lentah in kagel e.
Kuki a jao thu sah ngai nalai ja ham.ajao nom ho jou se dinga jao thei hi je.akt um masa ham?tribe dang ho hi.um masa ham?
Manipur kidalha kigo a manipur kiti ekiminvo jing uhi adih kasa poi. Manipur jaona lou jouse Block hojoh hi adih jo alenjo ahitai
mla hojong uisu ahe uisu, Pu PLL bw enei uve milah a thusei adang hokhun a ingap u abol uham tuchan a emajng seikoh lw u, e thingnoi houla sum du ngen uisu ngen
Thu isei leu athem ngen; thusei lang vangchu ibol hoi lheh tauvin, atoh doh ibol lou thu uh ahi e...
Kani leh Drugs bol lou dinga avel vel a Kuki Chief Association leh Kuki Christian Leader Forum in hetsah na anei jou nung kisan a Hem leh Thal choi jih a lamkai thusei nah sahlou hin khantouna umthei lou ahi e.
Aphoh ding leh akhah dinga lom hon akha tah sang uhva abol ho koma sum kithum momong hi itih lehin iki khel momong diu hitam?
Lamkai thusei nahsah louva Hem leh Thal choi jih a inop nop uhva chon ahileh leh KVV/ UTV hon Organization ahung kisem ni teng koima anom sading ium lou diu ahi e.
Phunse gol ... Toh doh d joh go uvo seidi bou hol hih un
IiiKUKI INPI INDIA,(KII)
KUKI INPI GLOBAL(KIG)
STATE LEVEL A HO
KIM, KIN, KIA etc.3
District level a ho hi
State khat, ama2 umna state a ho Chairman, State level a ho President hidiu,
amaho se chu India level a executive member hidiu, India level a ho Global a member hidiu ahi.
Hiti hin Strure kibol henlang, kuki inpi India ho hi Apex body hiu leh Central lang ho toh kihouna ho a jong midang ten jana sangtah eipeh thei diu tahsan aum e.
DISTRICT OR CITY LEVEL KUKI INPI
Org. Izat mong2 na vat nalai uham Kaniland n deldoh n diuva? 😂😂😂
*Exposed‼️*
*KZC te Mizoram ah ahoh na ziak uh ahih leh hiai ah point taangpi te ziak ahi:*
1.Naga te in Kuki te adou leh Kukite panpih dia va ngen uh.
2.MLA Vungzagin Valte leh L.M.Khaute Kuki ah piikoi didan lungsim aneih ziak uah Mizoram CM pansan aa panpih dia va ngen uh.
3.Zoramthanga pen MNF hun lai ah Zomi tetoh relation hoihtak nei ahihman in a reunification di alauh ziak uah CM pa kiang ah zuau gen aa amah support didan deuh aa vaki gen uh.
*Note:* CM of MIZORAM Lalduhoma in ana thulak kei aa,*"Zo united ahihleh Zo tate ading aa kibawl khia ahi aa,KZC pen ahihleh nou mau thu ah napai ut ziak uah na bawl uh ahi aa,ken hiai te hon support pih ngeilou di kahi."* chi in dawng daih hi.
*A melsia khuh nadiing in PAITE puandum va pia zomah uh*
Zomi kichi te koima namdang to kituo thei lou ahi na en suh vai 👇🏻
1. Ccpur nam chikim teng khom nalah a Hmar te target masa uh. Ngursanglur inn baang a Zoland va gelh uh. Hmar naupang nih vuo uh tuo mi chouh hilou Rengkai Road a zogam va baan gelh uh hmar te intentionally a va Provoke uh chih na ahi. Paite Zomi khat to Hmar khat whatsapp a aki niel jieh mai2 a jng ngaidam thumsah in um hi.
2. Abanah a target ahihleh Gangte te ahi. Chiengkawnpang a Zogam va baan gelh uh mi inn baang a without the owners permission, Gari accident thu a communal line a la kia uh. Chiengkawn hal d chi msg jng hing viral hi.
3. Third ah vaiphei te target in hng um pan hi Zomi apat a pot jieh un. Vpc ofice nasan buluh uh nalai uh, damkam bazar a Vaiphei naupang thum vuo uh. Vaipheu kuki support te ahi ki vua a chih na uh hing viral nalai. Vaiphei volunteer lamkai te Warning kipie le thaulong toh force resignation bolsah jng um hi. Tunitan in VPC president in ki guard jng ithei chiet uhi.
4. Thadou te pen amau sanga aleh 5 a tamjo haokip mitleng jat jng phalou ahi jieh un. Open tah in challenge a bol sih un anonymous bou in a attack ngam uhi. CVDF a president kichi pan New Bazar a galtai a hing um Pathian lasa naupang nungah nou nih a mike ule speaker uh a paimang sah uhi (RSS te to kilim danna umlou)
5. Ei kuki Zo te may 3rd akipan sum le pai neh le tah a hing panpi MIZo te jng a hoi diah sih uhi. Bungmual village a Mizo VV lamkai khat a jansot nunga khuoljin mohna nei lou vuoh jiah un ngaidam jng a thum uhi. Mizo VV te rising day a invitation mulou jieh in jum le thangtom kithuoh in Golan Naulak le a loite channel BTT apat in Mizo te in zogam a Program a zang theisih ding chin thu a suoh leu2 uhi (kuaman thu lah lou program hoitah a pei thou 😜)
6. Zomi Nomenclature dinga back bone a anei uh Paite Tribe jng a hoi tuan sih uhi. paite tribe council leh YPA lamkai te gate thau a kikap toh Paite volunteer te Force resignation bol sah chi te in a hing kipan ua. ITLF a pang Paite mi le sa Muan tombing le Ginza jng target le threat a pieh jing uh ahi. Tuami chouh hilou Lamka media admij dia ginmo mai2 jieh in Nungah khat le pasal nih hospital lut d khop hial a vuah in um hi.
7. Zou te Original Zomi te nasan Zoumo zounap doh chin ahing chou pan ta uhi. Tonjang a Zou tangval ten ZRA te a deldoh jia jong hiva kuon a thei. Singngat MLA singngat chinlunthang Gate thau in kap in a um a. Tuami sanga thil zumhuoi jo Zou puonlaisan nasan Paite Pianlaisan chin ang gu pieh kit uhi. Ka Zo min na gu u jong hunsah lou ka nampuon na deigo kit uh.
8. Ei Kuki Zo sunga dia i naopa uh a tompen le a lungsim lien pen SIMTE te a target kit uhi koipouh in lamdang akisa hi. “simte kuki support a na haam2 ule simveng hng ki chai di” chin paite haam in channel khat in ang post hi. Simte tate lungsung a 97 a mohna neilou Simte mi 12 huham tah a tempong toh a gol a att pieh leh a President uh Khupkholian simte a tha uh lungsim a hng kilang kia chin singpi hotel houlim na a aki gen zeuh2 hi.
Tam a tung a point i mu te apat hetthei khat chu Zomi kichi te Unao tribe dang te koima toh kituo utlou. Unao pih te support sanga ang subuoi jing kacha Naga te support thei giap te ahi.
tulai a Zomi kichi te Zou te hilou Flag dei te 1990s laj a hing pemlut paite tribe certificate kila Duplicate Zomi te ahi. Dictator Thanglianpau le a nungzui te ahi. Gun power a khopi sung suboi jing, eimi le kol le vai Dukan banah khamthei juoh te koma Tax lah ahi amau bol thei sun. 🐖 vohsa jng a duh jo uhi namdang te sang in.
Original Zomi kichi te khu Zou tribe Kukiland sunga leh India government theipih indigenous tribe khat ahi.Buoina bol jing te khu Duolicate ZOMI 914 te chih hechiet vai.
Kuki toh Zomi koijo adiei Kuki Zo nampi subuoi. Now you Decide by Yourself..
@Anynomou "ZO United chu Zofa zawng2 atan din ani a mahse Kuki Zo Council chu nangmahni thu2 a duh2 dan a rorel theih nan a in din ani. Chuvang in ZO United kaltang in ron be thin zel ang cheu"
- CM Mzr
@Anynomou ZO duhlou KUKI ho hian MZR CM engvang a KukiZo Council hmang a an hmuh? Mzr CM chuan ZO United tih loh pawl hrang2 in ron be toh suh u an tih hre chung si. KZC chu KUKI ho ngat ani. MIZO PEOPLE'S CONVENTION+HMAR INPUI+ZOMI COUNCIL hian an Thlawp lo chiang si.
Burma ah CNA leh Manipur a Kuki ho omlou se/ limit thei se kan unau inkar buaina an reh vat ang zep lou in.
C/p
@@Anynomou ZO duhlou KUKI ho hian MZR CM engvang a KukiZo Council hmang a an hmuh? Mzr CM chuan ZO United tih loh pawl hrang2 in ron be toh suh u an tih hre chung si. KZC chu KUKI ho ngat ani. MIZO PEOPLE'S CONVENTION+HMAR INPUI+ZOMI COUNCIL hian an Thlawp lo chiang si.
Burma ah CNA leh Manipur a Kuki ho omlou se/ limit thei se kan unau inkar buaina an reh vat ang zep lou in.
Dont lie everywhere @@ZOUnification KZC Secretary is from Hmar Inpui and Mizo people convention do support KZC.
Adihe KUKI chu tribe ma na lah jehva tunia kuki a konna Naga jam lut tem ahi tai