Merefoorum 29.03.2023 Tuleviku Veneetsia nutikate materjalidega arhitektuursed lahendused

Mereökosüsteemid reageerivad Veneetsia linna vundamentidele, leides kinnituskohti ja luues „elava membraani“, mis neid ümber vormib.
Meie planeet on dünaamiline süsteem, kus loodusjõud lagundavad aja jooksul inertset materjali. Püsivuse, turvalisuse ja varjupaiga otsinguil oleme tavapäraselt valinud materjalid, mis peavad kaua vastu ning alluvad meie tahtele ja eesmärgile. Vitruviuse triaadi kuuluva firmitas’e järgi peab ehitis olema vastupidav ja püsima heas seisukorras. Nii on nüüdsiaegne maailm sepistatud betoonist, kivist, klaasist, telliskivist, plastist ja puidust, millest igaühel on ehitusportfellis oma erilised omadused ja nišš. Ehkki kõik need vastavad esimesele põhimõttele, on teist põhimõtet palju raskem järgida - eriti kui ehitis kestab kauem, kui on ühe inimese eluiga.
Kultuuripärandi puhul on oluline pikaealisuse põhimõte, sest inertsed materjalid tekitavad vajaduse ehitist hooldada, kui soovitakse säilitada selle terviklikkust. Kuna materjalid ei hoolda end ise, peab keegi teine need tööd tegema. Nüüdsiaegsete hoonete hooldusele on vaja igal aastal kulutada 1-4% vara väärtusest ning see on lisakulu teenustele, nagu küte, hooldusteenused, haljasalade hooldus jne. Muinsuskaitse all olevate hoonete ülalpidamine on veelgi kallim ja kulude arvutamisel võetakse aluseks hoone vanus, üldpõrandapind ja hoone energiatõhususe indeks.
Selles ettekandes vaadeldakse Veneetsiat kui kohta, kus hoonete hooldamisel saab kasutada uut lähenemisviisi, tuginedes elu omadustele kui viisile ennetada lagunemist. Läheme kaugemale Veneetsia võimaliku tuleviku retoorilisest seisukohast ning tutvustame materjale, mis on seotud tehiselu teooria ja teadusega. Vaatleme linnakeskkonna igapäevast kulumist rohujuuretasandilt ja esitleme erinevaid materjalidega tehtud katsetusi, uurimusi ja projekte, mis tõstatavad uusi küsimusi ehitiste hoolduse kui terviku kohta, ning küsime, kuidas nutikad materjalid võivad meil aidata parandada hoonete kestvust ja toimivust.
Külalisesineja Rachel Armstrong on regeneratiivse arhitektuuri professor arhitektuuriosakonnas, Sint-Lucase ülikoolilinnakus. Tema töö on seotud üleminekuga tööstuslikust arenguperioodist ökoloogilisele ajastule.
Arhitektuurse projekteerimise ning loodus- ja meditsiiniteaduste valdkondi ühendades tekib nn elava arhitektuuri süntees, millel on elusorganismidele sarnaseid jooni. See paralleelselt ökoloogiline, tehnoloogiline ja humanistlik praktika arvestab mõju disainile ja projekteerimisele tasakaalust väljas maailmas, pakkudes uusi säästva eluviisi standardeid.
Merefoorumit modereeris Mari-Liis Kell (MSc/cum laude), kes on kaitsnud teaduskraadi Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis, keskendudes peamiselt uurimisteemale materjalid ja protsessid jätkusuutlikus energeetikas. Hetkel on ta Wolfscape’i rohetehnoloogiate juht ja hoolitseb selle eest, et Wolfscape rakendaks parimaid võimalikke rohetehnoloogiaid. Ta on varem töötanud kliimamuutuste, heitmete töötlemise ja inseneritöö aladel. Ta toetab kindlalt teadus- ja arendustegevuse paremat kasutamist kliimamuutuste mõjuga kohanemise õppimisel.
Enne Merefoorumit oli võimalik külastada Lennusadama näitust „VENEZIA - merede kuninganna“
Näitus annab haarava ülevaate Veneetsia vabariigi tõusust, kõrgajast ja langusest ning linna tänasest heitlusest merepinna tõusu ja massiturismiga.
Surematud kunstiteosed, ajaloolised leiud, interaktiivsed lahendused ning kütkestav kujundus tutvustavad ühe Vahemere võimsaima riigi hämmastavat ajalugu ja selle peategelasi.
Kõrvalliinina joonistab näitus välja ka Eesti kultuuriloo jälje „ujuvas“ linnas.
Näitus „VENEZIA - merede kuninganna“ on avatud Lennusadamas 25.03-07.01.2024.
Kohtumiseni järgmisel Merefoorumil!