Mina, eestlane XXXV - lauluisa Kreutzwaldi (1803-1882) seltside ilmas. Aimi Hollo ja Heli Raudsik

Fr. R. Kreutzwaldi majamuuseumis Võrus.
Aimi Hollo ja Heli Raudsik näitavad, mida suutis luua ühistegevuse entusiasmiga sajand tagasi, 1923 asutatud Kreutzwaldi Mälestuse Jäädvustamise Selts Võrus.
Seltsi töö tulemusel rajati Kreutzwaldi kodumajja arsti-kirjaniku majamuuseum.
Kuidas kujutame ette Eesti kultuurivara kui seda üht vundamendikivi ei oleks?
Kreutzwald elas Võrus 44 aastat (1833-1877), töötas Võru linna arstina.
Kreutzwald aastal 1838 asutatud Õpetatud Eesti Seltsi (ÕES) liikmena sai 1850. aastal seltsilt ülesande kirjutada eestlaste eepos 'Kalevipoeg'.
Esimene 'Kalevipoeg' ilmus kuues vihikus 1857 - 1861.
'Kalevipoja' teine trükk ilmus Soomes Kuopios sel põhjusel, et Kreutzwald ei leppinud tsensuuriga, mis tema eeposest "Kalevipoeg" oli üle 100 luulerea maha kustutanud ja ära keelanud, seejuures muidugi just need kõige olulisemad värsid, mille mõtte pärast kogu eepos oligi kirjutatud -- kõik jutt eestlaste muistsest vabadusest ja vabadusest.
1923 asutasid Johannes Käis, Jakob Teder jt Kreutzwaldi Mälestuse Jäädvustamise Seltsi. Selle eesmärk oli Kreutzwaldi maja ost muuseumiks ja ausamba püstitus Tamula järve kaldale parki.
Raha kogumiseks korraldati korjandusi, piduõhtuid, näitusi, loenguid.
1926 avati Kreutzwaldi ausammas (autor Amandus Adamson). Jakob Tedre ostis Kreutzwaldi järglastelt mööblit, raamatuid jm.
Kreutzwaldi Muuseum avas ukse 1941.
Muuseumi muuseumi väljapaneku koostasid Rudolf Põldmäe ja Aino Undla.
Muuseumi esimese juhatajana alustas Jakob Teder.
26. detsembril 2023 möödus 220 aastat Kreutzwaldi sünnist.
Kreutzwaldi majamuuseumi külastas Maarja Pärl Lõhmus.
Sarja toetab Kultuurkapital.