ฝัง
- เผยแพร่เมื่อ 9 ก.พ. 2025
- viis Leo Normet, sõnad Dagmar Normet
PUHKUS VILJANDIS
Kaugele ei maksa sõita,
Kallist aega vaja võita.
Eestiski on meil Florida,
Krimmi rand , eksootne Ida
Meeldivate rõõmudega.
Osta pilet , istu rongi.
Õige pea ta kohal ongi.
Kõik teed viivad ainult sinna,
Kuhu kõigil vaja minna,
nooruslikku muinaslinna.
Puhkused veedame kõik Viljandis,
Sest saame olla siis me õnnes kahekesi.
Amorgi alati seal suvitab ja teda huvitab,
Kuidas käib me käsi...
Loobuda kui tahad tüütavast linnakärast,
Joobuda võid järvest, päiksesärast - sellepärast
Puhkused veedame kõik Viljandis,
Sest seal just ongi paradiis.
Järve kaldal keset loodust,
Kõnnid süda tulvil ootust.
Meenutades õnnehetki,
Suveöiseid paadiretki,
Hällitavas lainte kätkis.
Viipab sõbralikult tere,
Kaldalt vana lossivare.
Kaugus teda küll ei peida.
Hüüab- siia ankur heida
Sadama siit kauni leiad.
Puhkused veedame kõik Viljandis,
Sest saame olla siis me õnnes kahekesi.
Amorgi alati seal suvitab ja teda huvitab,
Kuidas käib me käsi...
Loobuda kui tahad tüütavast linnakärast,
Joobuda võid järvest, päiksesärast - sellepärast
Puhkused veedame kõik Viljandis,
Sest seal just ongi paradiis.
