“Ekspert eetris” Reili Argus ja Andra Kütt: Lapse keelerikkuse eest vastutavad eelkõige vanemad

Seekordne “Ekspert eetris” saade on emakeelepäeva fookusega, kuid samas ei unusta me ka neid, kes on pidanud sõjakoleduste eest siia põgenema. Kuidas omandavad lapsed emakeele ning kui lihtne on võõras riigis võõrast keelt õppida? Saates on külas TLÜ humanitaarteaduste instituudi nooremteadur Andra Kütt ning eesti keele professor ja eesti keele ja kultuuri akadeemilise suuna juht Reili Argus.
Kuskohast pärivad lapsed oma keele? Peamiselt kodust. Vanemate vaene ja igav või rikkalik ja kujundlik keelekasutus kandub lastele. Uuringud näitavad, et vanemate vendade ja õdede keele mõju tekib alles 5-6 aastaselt. Lapse keeles peegeldub vanemate haridus, elukoht, väärtused, kodused ja koduvälised tegevused.
Me teame, et ilukirjanduse lugemine on oluline, aga veelgi tähtsam on vanemate argivestluse struktuur. Lapsel tekib 2,5-aastasena nn metakeelne teadvus, kus ta saab aru, et "mina" olen "mina", samuti mõistab ta küsida kaasvestleja tundeid ja mõtteid. Kuni selle vanuseni, on kogu jutt suuresti seotud tegevustega. Emotsiooni- ja tundesõnu on vaja otsida tikutulega. Seda ka täiskasvanute hulgas.
Ülikooli on juba jõudnud varase nutimaailma lapsed, kelle keel on vaesem, aga julgus ennast väljendada suurem. Põhjus - lapsele suunatud kõnet on tänasel päeval vähem, sest isegi vanavanemad on sotsiaalmeedias. Ka lugude jutustamist on jäänud oluliselt vähemaks, mistõttu taandub see oskus lastelgi. Uuringute põhjal saab öelda, et need, kellele oli ette loetud lugusid oskavad rääkida on rikkalikumalt, sidusamalt ja kompleksemalt. Saates räägime peamiselt esimese keele omandamisest, aga mis juhtub, siis kui kodused keeled on erinevad.
📺Saatejuht on BFM-i lektor Mart Soonik.