Vooluga kulgemist hindav Jürgen Henn: mängu ajal olen pulsikellale päris kõrgeid numbreid saanud

FC Flora hooaeg on olnud pikk ja edukas, ehkki lõppakord seisab mitmel rindel veel ees. Mängijate kõrval on viimastel aastatel tasapisi aina kõrgemaks ehitatud maja arhitekt üks mees, kes endast rääkimist tavaliselt parema meelega väldib - peatreener Jürgen Henn.
Küll juba mõndagi saavutanud, aga vanuse poolest veel noore peatreeneri elu pole lõppema hakkaval ning Eesti klubi kohta enneolmatult tihedaks kujunenud hooajal olnud lihtne. Mänge koguneb üle poolesaja, pausid on väikesed, puhkamiseks aega peaaegu ei jäägi. Kuidas Henn ise akusid laeb, et vastu pidada? Ja kust leiab ta eneseusu, et see, mida meeskonnale rääkida, mõjuks veenvalt?
Kes on tema nõuandjad ja millistest treeneritest ta ise lugu peab? Milline roll on edus tema taustatiimil ja miks ta Floras tegutsemise võimalust nii kõrgelt hindab? Kas emotsionaalsus platsi ääres on kaalutletud või instinktiivne ning kuidas on pärast keerulisi mänge lood uinumisega?
Kui palju mõtleb Henn olnule ja kui palju tulevikuvõimalustele? Milline on tema elufilosoofia? Ning kas mängija Jürgen Henn võinuks olla vähemalt sama edukas kui treener Jürgen Henn?
NB! "Silm peale!" tegi Henniga juttu enne seda, kui FC Flora sai neljapäeval Konverentsiliiga alagrupiturniiril hakkama Eesti klubide vahest suurima eurosaavutusega, alistades 1:0 kuulsa Belgradi Partizani. Tollest mängust sestap juttu ei tule, kuid nii mõnigi Henni väljaütlemine kõlab suure võidu valguses tagantjärgi hoopis prohvetlikumalt!

[@qwixs8678]

järgmine kord tehke kellegiga paidest