Kurat on võidetud, ma panin tähele et mida rohkem ma keskendun perekondlikute nöiduste peale, seda rohkem rünnakuid. Ma arvan, et parem on hoida silmad Jeesusele ja uuendada meelt ja uskuda kes me oleme kristuses, uuena. Kõik need probleemid kaovad, varem ma koguaeg keskendusingi vaimude välja ajamisele, perekonna needustesse ja koguaeg oligi rünnakute all, sest me meie silmad on saatana peal, nagu me ülistaksime tema jõudu kõrgemaks kui Jeesus. Mida rohkem me hakkame warfare peale keskenduma, seda rohkem me anname au saatanale. Jumalale ennast andmine ei ole igav, siis alles hakkab uus elu. Silmad peab hoidma Jeesuse peale ja teda ülistama, ja puhkamegi Jeesuses, kui meie silmad on tema peal ja meil on suhe temaga, siis me tõesti puhkame. Mida rohkem ma hakkasin pimeduse peale keskenduma jne seda rohkem asjad läksid hullemaks, sest ma muutusin liiga legalistlikuks ja urgitsesin koguaeg vaime ja ajasin neid taga, kuulasin koguaeg perekondlite needuste kohta, ja silmad ei olnud enam Jeesuse peal. Vaimude välja ajamine jme on öige, aga me ei peaks neid taga ajama, urgitsema asju, mida meil võibolla polegi, me võime avada ukse ka niimodi, kui me kuulame valet õpetust selle kohta, mis tõesti avab ukse ja võime siis rohkem vaimset söda kannatada, näiteks mõni hakkab palvetama ja kinni siduma mingeid prekondlike needusi, mida sul polegi, aga lihtsalt lähed urgitsema, siis võib ju uks avaneda. Meele uuendus on pigem tähtsam. Tõde teeb vabaks, uus testament ei räägi meile perekondlike nõidustest et kuidas neid vabastada jne, see on nagu lihtsalt uus õpetus mis on tulnud, aga kui patt kindlasti avab uksed, mul on olnud traumasid jne, see oli jube võitlus, sest ma ise tahtsin võidelda ja ma ei hoidnud oma silmi Jeesuses, nüüd löpetasin surkimise ja ka rünnakud löppesid. Kiitus jumalale
❤ Suur aitäh jagamast, väga vajalik teada.
Kurat on võidetud, ma panin tähele et mida rohkem ma keskendun perekondlikute nöiduste peale, seda rohkem rünnakuid. Ma arvan, et parem on hoida silmad Jeesusele ja uuendada meelt ja uskuda kes me oleme kristuses, uuena. Kõik need probleemid kaovad, varem ma koguaeg keskendusingi vaimude välja ajamisele, perekonna needustesse ja koguaeg oligi rünnakute all, sest me meie silmad on saatana peal, nagu me ülistaksime tema jõudu kõrgemaks kui Jeesus. Mida rohkem me hakkame warfare peale keskenduma, seda rohkem me anname au saatanale. Jumalale ennast andmine ei ole igav, siis alles hakkab uus elu. Silmad peab hoidma Jeesuse peale ja teda ülistama, ja puhkamegi Jeesuses, kui meie silmad on tema peal ja meil on suhe temaga, siis me tõesti puhkame.
Mida rohkem ma hakkasin pimeduse peale keskenduma jne seda rohkem asjad läksid hullemaks, sest ma muutusin liiga legalistlikuks ja urgitsesin koguaeg vaime ja ajasin neid taga, kuulasin koguaeg perekondlite needuste kohta, ja silmad ei olnud enam Jeesuse peal.
Vaimude välja ajamine jme on öige, aga me ei peaks neid taga ajama, urgitsema asju, mida meil võibolla polegi, me võime avada ukse ka niimodi, kui me kuulame valet õpetust selle kohta, mis tõesti avab ukse ja võime siis rohkem vaimset söda kannatada, näiteks mõni hakkab palvetama ja kinni siduma mingeid prekondlike needusi, mida sul polegi, aga lihtsalt lähed urgitsema, siis võib ju uks avaneda. Meele uuendus on pigem tähtsam. Tõde teeb vabaks, uus testament ei räägi meile perekondlike nõidustest et kuidas neid vabastada jne, see on nagu lihtsalt uus õpetus mis on tulnud, aga kui patt kindlasti avab uksed, mul on olnud traumasid jne, see oli jube võitlus, sest ma ise tahtsin võidelda ja ma ei hoidnud oma silmi Jeesuses, nüüd löpetasin surkimise ja ka rünnakud löppesid. Kiitus jumalale
❤